1.-5. aprillini toimub Tallinnas Tartu Ülikooli tutvustav traditsiooniline ürituste sari, mis seekord on pühendatud rahvusülikoolile ja rahvuskeelele. Nädala jooksul saab osaleda Tartu Ülikooli õppejõudude ja teadlaste loengutes ja seminarides, kus räägitakse eesti keelest, masinkeelest, andmemajandusest, sotsiaalmeediast, meditsiinist, Eesti ja Hiina suhetest jpm. Samal ajal toimub Tartu Ülikooli Kirjastuse uuemate väljaannete müük. Täpsem info ja registreerimine

Näituse eesmärk on tõsta fookusesse üks Tartu linna ja kogu Eesti hariduselu sümbolhoone – Tartu Ülikooli peahoone. Eksponeeritakse peahoone vaateid nii maalis, graafikas kui ka joonistustel 19. sajandi algusest kuni tänapäevani, andes omapärase läbilõike baltisaksa ja Eesti kunstist. Näituse kuraatorid on Kristiina Tiideberg ja Ingrid Sahk. Kujundaja on Peeter Laurits, kes oli 2017/2018. õppeaastal Tartu...

Tartu Ülikooli loodusmuuseumi näitus annab ülevaate Eesti loodusteaduse arengusuundadest viimase saja aasta jooksul nähtuna läbi loodusteaduslike ekspeditsioonide. Näitusele valitud lugude kaudu näeme, kuidas ekspeditsioonidel kogutud materjalide ja teadmiste abil kujunevad ideed liigirikkuse ja looduskeskkonna säilitamiseks. Näitusega kaasnevad hariduslik tegevus õpilastele ja publikuprogramm. Näitus avatakse Tallinna loomaaias 26. aprillil kell 16 ja Tartu Ülikooli loodusmuuseumis 27. novembril...

Kavas J. C. Arriaga sümfoonia D-duur, I ja II osa J. Sibelius „Pelléas ja Mélisande“ L. Boccherini tšellokontsert D-duur, II ja III osa P. Tšaikovski „Pezzo capriccioso“ L. Boccherini „La musica notturna delle strade di Madrid“ Solist tšellist Maria Mutso Dirigent Taavi Kull

Kontserdil esinevad Inger, Lepatriinu, Miljardid ja Lexsoul Dancemachine. Piletid müügil Piletimaailmas.

Aastanäitusel on kesksel kohal rahvusülikool ja selle roll Eesti riigi arenguloos – vaadeldakse 1920. aastatest saati toimunud sündmusi, mis on mõjutanud Eesti riiki ja ülikooli. Igast kümnendist on tõstetud esile oluline, ent küsimusi tekitav teema. Näitus on avatud 6. septembrini 2020. Näituse kuraatorid on Mairo Rääsk ja Mari-Liis Hämelainen. Kujundaja on Evelin Urm ja projektijuht...

Tipptasemel teadusele ja teaduspõhisele kõrgharidusele keskendumine ning seda soodustav riiklik haridus- ja teaduspoliitika on tõstnud Tartu Ülikooli uue Euroopa parima ülikooli kohale. Uute teadmiste loomine ja levitamine õppetöös ning rakendamine väljaspool ülikooli on ühtlasi üks Eesti riigi säilimise ja arengu põhitagatisi. Tartu Ülikool kutsub 17. mail arengukonverentsile haridus-, teadus- ja innovatsioonivaldkonna praegusi ja tulevasi otsustajaid,...

Juhan Peegel pani aluse ajakirjanduse õpetamisele Tartu Ülikoolis. Ilma tema panuseta oleks rahvusülikool vaesem, ühiskond pimedam. Selleks, et suurkuju panust väärikalt meenutada ning arutleda tema mõju üle tänases ja homses Eestis, toimub 17. mail 2019 Juhan Peegli 100. sünniaastapäeva juubelikonverents. Päeva esimene pool koosneb aruteluringidest, mida veavad ühiskonnateaduste instituudi õppejõud ja Akadeemilise Ajakirjanduse Seltsi liikmed....

2019. aasta möödub rahvusülikooli 100. aastapäeva tähe all, aga ka Tartu Ülikooli üliõpilasesindus ei jää palju maha ning tähistab juba 99. sünnipäeva! Selle suursuguse sündmuse puhul kogunevad 17. mai õhtul endised ja praegused üliõpilasesindajad koos sõpradega Tartusse Aparaaditehase viimasele korrusele. Üheskoos vaatame tagasi möödunud aastatele, kuid mõtleme ka tulevikule. Piletiinfo: kutsetega, eelregistreerimine vajalik (täpsem info...

Rahvusülikooli juubeliaastal on kavas korraldada kõigi aegade suurim kokkutulek, kuhu ootame Tartu Ülikooli vilistlasi kogu Eestist ja mujalt maailmast. Vilistlaspäevaga avaldame austust nii alma mater’ile kui ka kõigile tema inimestele. Pidustused haaravad tervet Tartu linna ning päev on täis inspireerivaid taaskohtumisi, põnevaid arutelusid ja sportlikku meelelahutust. Toimuvad ka ühine rongkäik ja suurejooneline pidu. Ootame vilistlasi...

Koos professor Kaljo Villako 100. sünniaastapäevaga tähistame tänavu meie rahvusülikooli 100. aastapäeva, möödunud aastal jõudis ka Eesti Vabariik sama tähiseni. 2019. aasta on kuulutatud eesti keele aastaks. On omajagu sümboolne köita need tähistamised ühtekokku. Olles nii Eesti Vabariigi kui ka rahvusülikooli eakaaslane, kandis Kaljo Villako endas läbi elu eesti keele, Eesti Vabariigi ja Tartu Ülikooli...

Tartu Ülikooli vilistlaste kokkutulekul päeval arutleme kolmel laval üheksa ühiskondlikult olulise teema üle. Käsitleme ülikooli ja Tartu linna arengusuundi, eestlust, teadust ja paljut muud. MÕTTETALGUTE KAVA ​Tartu Ülikooli lava arutelujuht on Rain Kooli ja teemad on järgmised: TARTU ÜLIKOOL. TÜ 100 aasta pärast – eestikeelse hariduse jätkusuutlikkus. Vestlusringis osalevad Toomas Kiho, Tiina Ann Kirss ja...

Nii nagu meditsiin, on ka Tartu Ülikooli meditsiiniõpe ja -teadus läbinud viimaste kümnendite jooksul märkimisväärse muutuse. Kui praegust meditsiiniteaduste valdkonda võib igaüks ise näha ja kogeda, siis vastvalminud näitus „Ars longa“ viib meid mitme aastakümne taha. Näituse kuraatori, meditsiiniajaloo assistendi Ken Kallingu sõnul on näituse valmimisele kaasa aidanud 30 inimest, kes jagasid oma fotosid, mõtteid ning lugusid...

  Rahvusülikooli 100. sünnipäevaks jõuab 18. mail publiku ette Theodor Lutsu dokumentaalfilm "Alma mater Tartuensis" restaureeritud ning Märt-Matis Lille vastloodud muusikast saadetud versioon. Linastus kantakse üle ka peahoone auditooriumis 232 ja Ülikooli 17 asuva õppehoone aatriumis. Pärast esilinastust avaldatakse film rahvusülikooli sajanda aastapäeva veebilehel. Idee tellida 1932. aastal Tartu Ülikooli 300. sünnipäevaks dokumentaalfilm pakkus juubelikomisjonile...

Esmaspäeviti kell 10 saab KUKU raadios kuulata rahvusülikooli juubelile pühendatud saadet "Kuue samba taga", kus räägitakse ülikooli teadlaste igapäevatööst ning sellest, miks igaühel meist on ülikooli vaja.

Tartu Ülikooli rektor Toomas Asser istutab Tartu Ülikooli botaanikaaeda rahvusülikooli 100. aastapäevale pühendatud puu. Botaanikaaia avamaakollektsiooni istutatav harilik mänd (Pinus sylvestris) on Põlvamaal Ootsipalus kasvava maailma kõrgeima männi identne kloon. Ootsipalu männi kõrguseks mõõdeti 2015. aasta lõpus 46,6 meetrit ja see on hinnanguliselt 217 aastat vana. Samal päeval tähistab Tartu Ülikooli botaanikaaed ühtlasi oma 216....

Tänavu on arvamusfestivali ühele lavale koondunud kolm osalist: Tartu Ülikool - Eesti rahvusülikool 100, Eesti Rahvusringhääling ja „Eesti Vabariik 100“ meeskond. Tänavu augustis seitsmendat korda toimuva Paide arvamusfestivali arutelud suunavad pilgu tulevikku, küsides, kuidas eesootavateks muutusteks ise ja ühiskonnana valmis olla. Festival pöörab tähelepanu teadmistepõhisele lähenemisele ühiskonna jaoks oluliste teemade käsitlemisel, jätkusuutlikule arengule ning ärksale...

2019. aasta peateema on "Tarkus tarviline vara?!" Metsaülikooli siht on tuua inimesed kokku selleks, et leida lahendusi olulistele Eesti küsimustele. Arutame eesti asja metsas, igapäevaelust eemal, et oleks võimalik keskenduda. Eksperdid viivad kuulajaskonna sõlmpunktideni, seejärel tekib arutelu ja mõtlemisprotsess, mis võib viia lahendusteni. Sellega täidame demokraatia ühe olulise toimemehhanismi nõude, mis eeldab, et kodanikud on...

Rahvusülikooli juubeliaastal avatakse von Bocki maja otsaseinal kolmas fotonäitus, mis kujutab Tartu Ülikooli teadlasi. Järgmise viie aasta jooksul jälgib maja üheteistkümnest aknast ülikooli, linnakodanike ja -külaliste tegemisi 45 teadlast kõikidest ülikooli valdkondadest ning asutustest. Rektorite aknast vaatavad välja Toomas Asser, Alar Karis ja Jaak Aaviksoo. Näituse „Ülikooli näod III“ fotograaf oli Andres Tennus ja kujundaja...

Rahvusülikooli juubeliaastal alustame uut õppeaastat tavalisest täiesti teistmoodi. Kogu ülikoolipere ja ennekõike uued üliõpilased on oodatud avaaktusele 2. septembril kell 16 Kassitoomel. Traditsioonilistele aktusekõnedele järgneb kontsertetendus, mille teema on ülikooli keeled. Laval on TÜ Viljandi kultuuriakadeemia muusika ja etenduskunstide osakondade üliõpilased.  Kontsertetenduse lavastaja on Raido Mägi, muusikalised kujundajad ja bändijuhid Liina Saar ja Marek Talts...

F. Parrot (1767–1852) oli 1802. aastal kinnitatud Tartu keiserliku ülikooli asutamisakti autor ning esimene rektor. Parrot’ ülikooli idee ja eesmärk seisnes talurahva emantsipeerimises ning pärisorjuse kaotamises Balti provintsides. Tänu temale avati ülikooli uksed ka maarahvale. Sellel otsusel oli hindamatu väärtus eesti ja läti rahva hariduspüüdlustele ning hiljem ka omariikluse sünnile. Viies mahukas peatükis käsitletakse Parrot’...

Loengu peab professor Timothy R. Tangherlini (California Ülikool Los Angeleses). Oma kuulsas monograafias „Keiser ja abt“ sõnastas Walter Anderson folkloori enesekontrolli seaduse (sks das Gesetz der Selbstberichtigung) ning arendas rahvajutu võrdleva uurimise metodoloogiat. Uuenduslikud olid ka tema tööd eksperimentaalse folkloristika vallas, milles ta selgitas rahvajututraditsiooni püsivust ja muutusi jutuvestmise käigus. Andersoni ideed valmistasid ette suurte...

Pühapäeviti kell 18.45 jõuab ETV kanalil vaatajateni saatesari “Rahvusülikooli sajand”. Peagi saab eestikeelne Tartu Ülikool sajandi vanuseks. Rahvusülikool ei ole lihtsalt üks kool – Tartu Ülikooli mõju on Eestis kõikjal! Milline on olnud meie rahvusülikooli sajand? Sari on sulam põnevatest ülikooliga seotud inimestest, maailmatasemel teadustööst, dramaatikaga täidetud ajaloost, kultuuri- ja tudengielust ning paljust muust. Saatejuht...

Vabade kunstide professori Kärt Summataveti rahvusülikooli juubelile pühendatud loengusari kutsub kasutama sidusat loomingulist mõtlemist, mis ühendab uuendusliku traditsioonilisega, teaduse pärimusega, loometöö ettevõtlikkusega. Sügissemestril annab professor Summatavet viis loengut ja viis seminari, mille eesmärk on arendada igas osalejas loovust ja ettevõtlikkust põhjamaise keele- ja kultuuripärandi loova mõtestamise kaudu. Loengud on avalikud ja nendele võivad tulla kõik...

Neljapäeval, 26. septembril kell 16 toimub traditsiooniline mälestuspäev Raadi kalmistul, kus Tartu Ülikool mälestab ülikoolipere lahkunud liikmeid. Raadi kalmistu keskväljakul kõnelevad rektor Toomas Asser ja TÜ-Jaani koguduse õpetaja Triin Käpp. Laulab Tartu Akadeemiline Meeskoor. Avatakse Peeter Tulviste ja Volli Kalmu mälestuskivid. Buss Raadi kalmistule väljub ülikooli peahoone tagant kell 15.30.

Eesti Võrdleva Kirjandusteaduse Assotsiatsiooni ning TÜ kirjanduse ja teatriteaduse osakonna 13. rahvusvaheline konverents „Kirjandusteooria, kirjandusuurimise ja -kriitika tänapäevane seisund („keskuse“-välistes) rahvuskultuurides“ („Current State of Literary Theory, Research and Criticism in (Non-“Centric”) National Cultures“) on pühendatud meie esimesele kirjandusprofessorile, luuletaja Gustav Suitsule. Suits kutsuti Tartu Ülikooli eesti ja üldise kirjanduse kateedrit juhatama 1919. aastal. Tegelik töö...

Alates 1996. aastast toimuva Rahvusarhiivi tudengipreemia konkursi eesmärk on välja selgitada aasta parim arhiivinduslik või arhiivimaterjalidele tuginev üliõpilastöö. Parimate konkursitööde autorid tutvustavad oma tööd ja kuulutatakse välja preemia saaja. Kell 16 avatakse samas Rahvusarhiivi ja korporatsiooni Filiae Patriae rahvusülikooli 100. aastapäevale pühendatud ühisnäitus „Akadeemiline naine“. Näitusel tutvustatakse naiste teekonda akadeemilise kõrghariduse ja teaduse poole kuni...

Vabade kunstide professori Kärt Summataveti rahvusülikooli juubelile pühendatud loengusari kutsub kasutama sidusat loomingulist mõtlemist, mis ühendab uuendusliku traditsioonilisega, teaduse pärimusega, loometöö ettevõtlikkusega. Sügissemestril annab professor Summatavet viis loengut ja viis seminari, mille eesmärk on arendada igas osalejas loovust ja ettevõtlikkust põhjamaise keele- ja kultuuripärandi loova mõtestamise kaudu. Loengud on avalikud ja nendele võivad tulla kõik...

Õigusteaduskond kutsub oma vilistlasi 3.-4. oktoobril Tartusse vilistlaste kokkutulekule, millega tähistatakse eestikeelse ülikooli 100. sünnipäeva. Kokkutuleku esimene päev on pühendatud õigusteadusele: vilistlaskonverentsil arutletakse õigusteaduskonnas uuritavate teemade üle kaheteistkümnes erialasessioonis, kus on enam kui 50 esinejat. Konverentsi avab TÜ rektor professor Toomas Asser, tervitustega esinevad Riigikohtu esimees Villu Kõve ja õiguskantsler Ülle Madise. Päeva lõpetab meeleolukas vilistlaspidu...

1. detsembril 2019 möödub 100 aastat emakeelse ülikooli esimesest avaaktusest. Rahvusülikooli juubeliprogrammi raames korraldavad akadeemilised organisatsioonid avalike vestlusõhtute sarja „Ülikool teerajajana“, mille eesmärk on tutvustada tudengielu võimalusi ja arutleda, milline tähtsus on Tartu Ülikoolil ühe eestlase elus. Vestlusõhtud on tasuta. 7. oktoobril on vestlema kutsutud ülikooli tuntud vilistlased, kes tegutsevad eelkõige avalikus sektoris. Kuidas jõuda...

Rahvusülikooli juubeliaasta ja arstiteaduskonna päevade raames toimuv farmaatsiakonverents on pühendatud endise farmakognoosiaõppejõu, farmaatsia kateedri juhataja ja ülikooli teadusprorektori professor Johannes Tammeoru (1919–1986) sajandale sünniaastapäevale. Eesti Vabariigi ajal hariduse ja hiljem korporandi kasvatuse saanud, kuid Nõukogude Eestis töötanud Johannes Tammeorg oli omamoodi aegade sild ja järjepidevuse kandja kahe ajastu farmaatsia vahel. Konverentsil keskendutakse peale professor Tammeoru...

2019. aastal tähistatakse arstiteaduskonna 387. aastapäeva. Tänavused üritused on pühendatud rahvusülikooli 100. aastapäevale – koos eestikeelse ülikooli 100. sünnipäevaga tähistatakse ka sajandipikkust eestikeelse meditsiinihariduse andmist. Konverentsil tutvustatakse ligi saja meditsiiniteaduste valdkonnas viimasel ajal tehtud teadusuuringu tulemusi ja teemakonverentsil „100 aastat personaalset meditsiini“ käsitlevad eri valdkondade eksperdid personaalmeditsiini arengut. Tutvu kavaga ja registreeru üritusele meditsiiniteaduste valdkonna...

Võistkondlik mälumäng teemal „Rahvusülikool 100“ on mõeldud kõikidele helgetele peadele. Mälumängu käigus kooruvad vastustest välja põnevad faktid ja infokillud ülikooli värvikast ajaloost. Mängima on oodatud nii Tartu Ülikooli üliõpilased ja õppejõud kui ka kõik linna parimad mälumängurid. Auhinnad on välja pannud Tartu Ülikool. Mälumängu on koostanud Eesti Üliõpilaste Seltsi mälumänguvõistkond. Mänguks saab registreeruda kohapeal ja...

Vabade kunstide professori Kärt Summataveti rahvusülikooli juubelile pühendatud loengusari kutsub kasutama sidusat loomingulist mõtlemist, mis ühendab uuendusliku traditsioonilisega, teaduse pärimusega, loometöö ettevõtlikkusega. Sügissemestril annab professor Summatavet viis loengut ja viis seminari, mille eesmärk on arendada igas osalejas loovust ja ettevõtlikkust põhjamaise keele- ja kultuuripärandi loova mõtestamise kaudu. Loengud on avalikud ja nendele võivad tulla kõik...

Tartu Ülikooli raamatukogu korraldab rahvusülikooli 100. aastapäevale pühendatud Friedrich Puksoo päeva “Rahvusülikooli raamatukogu 100”.Friedrich Puksoo päeva esimese poole ettekanded käsitlevad raamatukogu kauaaegse direktori Friedrich Puksoo elu ja tööd, teises pooles arutletakse aga raamatukogu rolli ja võimaluste üle tulevikus. Teiste seas esinevad Tartu Ülikooli klassikalise filoloogia professor Janika Päll, akadeemik Jüri Engelbrecht, ERR-i kultuurisaadete toimetaja Joonas...

Raamat põhineb Tartu Ülikooli muuseumi fotonäitusel „Pane vaim valmis! Tartu Ülikooli sada nägu“. Näituse tarbeks jäädvustas Eesti portreefotograaf Birgit Püve 100 väljapaistvat ülikooli teadlast ja õppejõudu koos mõne nende teadustööd iseloomustava esemega. Raamatus räägivad pildile püütud inimesed esemevaliku kõrval aga ka sellest, mida tähendab neile rahvusülikool ning miks on just nende eriala Eesti jaoks oluline....

Lühikeses populaarteaduslikus raamatus antakse ülevaade ülikooli loost ja tudengielust eri aegadel. Ohtra pildimaterjali ja meenutuskatketega illustreeritud raamatust saab pildi sellest, kus ja mida tudeng erinevatel aegadel sõi, milline oli 19. sajandi tudengikorter, kuidas üliõpilane oma õppetööd planeeris ning vaba aega veetis. Kõik see aitab ühel 21. sajandi üliõpilasel õppida tundma väärika ülikooli mitmekülgset ajalugu. Raamatu koostaja...

Professor Jüri Kärner (1940–2010) oli Tartu Ülikooli rektor aastatel 1988–1993. Raamatu autor on Ken Kalling. Raamatu esitlusega koos avatakse ka rektor Jüri Kärneri elektronmikroskoopia fotode näitus. Professor Kärner oli elektronmikroskoopia suuna tugev arendaja Eestis.

1. detsembril 2019 möödub 100 aastat emakeelse ülikooli esimesest avaaktusest. Rahvusülikooli juubeliprogrammi raames korraldavad akadeemilised organisatsioonid avalike vestlusõhtute sarja „Ülikool teerajajana“, mille eesmärk on tutvustada tudengielu võimalusi ja arutleda, milline tähtsus on Tartu Ülikoolil ühe eestlase elus. Vestlusõhtud on tasuta. 28. oktoobril on kutsutud vestlema ülikooli vilistlased, kes on teinud karjääri ettevõtluses. Mis on tulusa...

Vabade kunstide professori Kärt Summataveti rahvusülikooli juubelile pühendatud loengusari kutsub kasutama sidusat loomingulist mõtlemist, mis ühendab uuendusliku traditsioonilisega, teaduse pärimusega, loometöö ettevõtlikkusega. Sügissemestril annab professor Summatavet viis loengut ja viis seminari, mille eesmärk on arendada igas osalejas loovust ja ettevõtlikkust põhjamaise keele- ja kultuuripärandi loova mõtestamise kaudu. Loengud on avalikud ja nendele võivad tulla kõik...

2019. aastal on ümmargune tähtpäev kahel Eesti kultuuri tugisambal: täitunud on 150 aastat esimesest laulupeost ja 100 aastat eestikeelse ülikooli loomisest. Mõlemad said alguse Tartus ja neil on kindel koht meie kultuuripärandis. Veel on mõlemad seotud UNESCOga, organisatsiooniga, mis tegeleb kultuuripärandi teemadega rahvusvahelisel tasandil. Nimelt on Eesti, Läti ja Leedu laulu- ja tantsupidude traditsioon kantud...

2019. aastal on ümmargune tähtpäev kahel Eesti kultuuri tugisambal: täitunud on 150 aastat esimesest laulupeost ja 100 aastat eestikeelse ülikooli loomisest. Mõlemad said alguse Tartus ja neil on kindel koht meie kultuuripärandis. Veel on mõlemad seotud UNESCOga, organisatsiooniga, mis tegeleb kultuuripärandi teemadega rahvusvahelisel tasandil. Nimelt on Eesti, Läti ja Leedu laulu- ja tantsupidude traditsioon kantud...

Eesti kunstiõpetuse, -kogumise ja -teaduse ajalooline süda on Tartu Ülikoolis. Sel näitusel saab esmakordselt tervikliku ülevaate ülikooli kunstikogust ja selle kujunemisest enam kui kahe sajandi jooksul. Maailma kunstiparemikku kuuluvate teoste kõrval on eksponeeritud ülikooli vaimu ja missiooni kandvad teosed ning nii Eesti kui ka rahvusvahelist kunsti. Näituse kuraatorid on Ingrid Sahk Tartu Ülikooli kunstimuuseumist ja...

Fotonäitus „Nägus noorus“ jutustab tudengitest läbi rahvusülikooli saja aasta. Uudishimu, avatus ja mõtteerksus vormib üliõpilasest kauni inimese. Nii oli see sada aastat tagasi ja on nüüdki. Piltidelt vaatavad meile vastu rõõmsad ja tegusad inimesed, kellest igaüks on jätnud jälje ülikooli kujunemislukku ja vastutasuks saanud eluteele kaasa annuse tarkust. Näitust koostama hakates esitasime endile küsimuse: kas...

Rahvuslik käsitöö akadeemilises keskkonnas hõlmab õpetamist, kõrgetasemelise teadustöö tegemist ja loominguliste projektide elluviimist. See eeldab uusi õpetamis- ja uurimismeetodeid, ühendades nii loodusteaduste, humanitaaria kui ka sotsiaalteaduste eri distsipliinide teadmisi. Ühtlasi toob see kaasa palju keerdküsimusi: tasakaalu hoidmine teoreetilise uurimise ja praktilise koolituse vahel, tasakaalu leidmine traditsiooni ja uuenduste vahel, sobivaimate uurimis- ja õpetamismeetodite leidmine, majanduslik...

Rahvusatlas võtab kokku meie kartograafilise pärandi ja näitlikustab praegust kartograafilist oskusteavet. Atlases on ligi pool tuhat temaatilist Eesti kaarti, mis pärinevad eri ajajärkudest. Koos lisatud selgitustega aitavad need mõtestada meie aja- ja kultuurilugu. Kaardid on koondatud 36 teema alla, kus tutvustatakse näiteks Eesti piiri kujunemist, kõrgussuhteid, kliimat, eestlaste päritolu, rahvaluulet, religiooni, 1930. aastate Eesti eliidi...

1. detsembril 2019 möödub 100 aastat emakeelse ülikooli esimesest avaaktusest. Rahvusülikooli juubeliprogrammi raames korraldavad akadeemilised organisatsioonid avalike vestlusõhtute sarja „Ülikool teerajajana“, mille eesmärk on tutvustada tudengielu võimalusi ja arutleda, milline tähtsus on Tartu Ülikoolil ühe eestlase elus. Vestlusõhtud on tasuta. 18. novembril on vestlema kutsutud ülikooli vilistlased, kelle hääl on mõjus kolmandas sektoris. Kuidas sünnivad...

Rahvusülikooli sajanda aastapäeva puhul emiteerib Eesti Pank kaheeurose mälestusmündi ja Eesti Post annab välja postmargi. Nii mälestusmündi kui ka margi autor on kunstnik Indrek Ilves, kes on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia graafilise disaini eriala ning töötanud disainerina ja loonud postmarke. Kaheeurone mälestusmünt „Rahvusülikool 100“ on erikujundusega käibemünt, mille ühiskülg on tavapärane, kuid rahvuslikul küljel on kujutatud Tartu...

Rahvusatlas võtab kokku meie kartograafilise pärandi ja näitlikustab praegust kartograafilist oskusteavet. Atlases on ligi pool tuhat temaatilist Eesti kaarti, mis pärinevad eri ajajärkudest. Koos lisatud selgitustega aitavad need mõtestada meie aja- ja kultuurilugu. Kaardid on koondatud 36 teema alla, kus tutvustatakse näiteks Eesti piiri kujunemist, kõrgussuhteid, kliimat, eestlaste päritolu, rahvaluulet, religiooni, 1930. aastate Eesti eliidi...

Rahvusülikooli 100. aastapäevale pühendatud veebinäitus „Tartu Ülikool 1919–1940“ tutvustab ülikooli õppejõude, õppetööd, hooneid, ruume ja sündmusi sellisena, nagu need on jäädvustatud tolleaegsetel fotodel. Näitus on koostatud Tartu Ülikooli raamatukogu fotokogu põhjal ja sellel on eksponeeritud üle 600 foto koos kirjeldustega. Näituse koostaja on Sulo Lembinen, IT-tuge pakkus Heiki Epner ja kujundas Lilian Mengel. Veebinäitust saab...

Tartu Ülikooli raamatukogu tähistab emakeelse ülikooli 100. aastapäeva 2019. aastal kaitstud doktoritööde näitusega. Rahvusülikooli aastapäeva pidulikul aktusel 1. detsembril promoveeritakse doktoriks teadlased, kes on doktoritöö kaitsnud selle aasta jooksul. Nende väitekirjade pabereksemplarid pannakse välja raamatukogu 2. korrusel asuvasse suurde saali. Doktoritööde elektrooniliste versioonidega saavad huvilised üle kogu maailma tutvuda TÜ digitaalarhiivi DSpace vahendusel. Näitust saab...

Tartu Ülikooli loodusmuuseumi näitus annab ülevaate Eesti loodusteaduse arengusuundadest viimase saja aasta jooksul nähtuna läbi loodusteaduslike ekspeditsioonide. Näitusele valitud lugude kaudu näeme, kuidas ekspeditsioonidel kogutud materjalide ja teadmiste abil kujunevad ideed liigirikkuse ja looduskeskkonna säilitamiseks. Näitusega kaasnevad hariduslik tegevus õpilastele ja publikuprogramm. Näitust saab külastada  loodusmuuseumi piletiga. Näituse kuraatorid on Andro Truuverk ja Inge Kukk, kujundajad...

Eesti, Läti ja Leedu tähistasid 2018. aastal omariikluse sajandat aastapäeva. Iseseisva rahvusriigi hool ja eesmärk on kindlustada oma keele kestlikkus ja areng kõigis kasutusvaldkondades, sealhulgas kõrghariduses ja teaduses. 2019. aastal tähistame eesti keele aastat ja sajandi möödumist sellest, kui rahvusülikoolis hakati andma eestikeelset kõrgharidust. Ka meie naabrite emakeelne kõrgharidus on selgelt seotud oma riigi väljakuulutamisega....

Humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna professorid avaldavad rahvusülikooli 100. aastapäevaks eestikeelse artiklikogumiku, mis annab ettekujutuse meie humanitaaride laiast haardest ja rahvusvaheliselt tunnustatud kõrgest tasemest. Kogumik koondab nii uusi teadustöid kui ka varem ilmunuid, mis pole kodumaisele lugejale kõige paremini kättesaadavad olnud. Avaldatakse ka meie uute välismaiste professorite valitud tööde tõlked. Et oleme ka kunstide valdkond, leiab...

Sada aastat tagasi pandi alus folkloristika erialale Tartu ülikoolis. Sellega seoses kutsume kõiki pidulikule ARSi koosolekule, mille korraldab TÜ eesti ja võrdleva rahvaluule osakond. Tiiu Jaago peab ettekande „Kümme aastat enne algust. Jaan Jõgeveri rahvaluuleloengud keiserlikus Tartu Ülikoolis“. Tartu ülikooli juurde loodi rahvaluule professuur 1919. aastal. Seni võis eesti keele lektor oma loengutes rahvaluule kõneks võtta...

Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia konverents-aktusel tähistatakse eestikeelse kõrghariduse sajandat aastapäeva ja mõtiskletakse Eesti hariduse tuleviku üle. Kavas on - aktus, kus Viljandi kultuuriakadeemia jagab tunnustust; - konverents „Eesti hariduse tulevik“, millel keskendutakse Eesti haridussüsteemi järgmise aastakümnendi võimalustele ja ülesannetele.  Ettekande peavad  - kultuuriminister Tõnis Lukas; - Tartu Ülikooli õppeprorektor Aune Valk; - Viljandi pärimusmuusika festivali pealik ja Eesti...

Rahvusülikooli sajandale sünnipäevale pühendatud uus näitus viib ülikooli vilistlased nostalgilisele minevikurännakule Tartu Ülikooli ajaloo jälgi mööda, inspireerib praeguseid ja tulevasi tudengeid ning räägib lugusid, mis puudutavad neidki, kes pole kunagi selle kõrgkooliga seotud olnud. Ajaloolise raamatukogu interjöörist inspireeritud keskkond ja kaasahaaravad lood läbi nelja sajandi põimuvad tänapäevaste lahendustega. Näituse kuraatorid on Mariann Raisma, Lea Leppik,...

Helilooja Pärt Uusbergi suurvorm segakoorile ja sümfooniaorkestrile „… ja tuulelaeval valgusest on aerud …“ on pühendatud rahvusülikooli 100. sünnipäevale. Kõlavad tekstid Uku Masingu ja Kristian Jaak Petersoni loomingust. Esitajad: Tartu Ülikooli Sümfooniaorkester, Tartu Akadeemiline Meeskoor, Tartu Ülikooli Akadeemiline Naiskoor ja Tartu Ülikooli Kammerkoor. Dirigendid: Taavi Kull, Triin Koch ja Kuno Kerge. Pärt Uusberg: „Mõtlesin kaua,...

Traditsiooniline rahvusülikooli aastapäeva tõrvikurongkäik algab Vanemuise kontserdimaja ees. Rongkäigu ees kantakse ülikooli ja Eesti lippu, seejärel tulevad ülikooli valdkondade, haldus- ja tugistruktuuri ning asutuste esindajad. Järgnevad akadeemilised üliõpilasorganisatsioonid vanuse järjekorras ning teised tudengiorganisatsioonid ja tudengid. Tõrvikuid jagatakse kell 15.30 Tartu Ülikooli raamatukogu esisel platsil Jüri Lotmani mälestusmärgi juures asuvas telgis. NB! Eelmistest aastatest alles hoitud...

Rahvusülikooli juubelipidustuste võimsaim, linnaruumi ja tähistaevast haarav üritus toimub Toomemäel. Toomkiriku seinal ja tornidel etendub aastapäeva puhuks loodud suurejooneline vaatemäng, mis jutustab video-, laser- ja helitehnoloogia abil Eesti ja ülikooli ajaloost.  Toomkirikust saab ajamasin, mis viib vaatajad unenäolisele teekonnale meie esimesest kivikirvest kuni kosmosekuubikuni. Taevasse kerkib õppejõudude plejaad. Valgusmängu saab jälgida Toomkiriku tornide ees orus ja...

Rahvusülikooli juubeliaasta kõige meeleolukam üritus toimub Eesti Rahva Muuseumis. See on pidu, mida peetakse vaid üks kord saja aasta jooksul.  Nii üliõpilased, vilistlased, õppejõud ja teised töötajad kui ka ülikooli külalised on oodatud piduõhtule „Tuleviku juured“, et tähistada ühiselt eestikeelse ülikooli sajandat aastapäeva.   Õhtu jooksul astuvad üles näitlejad ja muusikud Adeele Jaago, Kaarel Targo,...

Jutlustab pastor loci Triin Käpp. Orelil Kaisa Kuslapuu. Kaasa teenib Tartu Akadeemiline Meeskoor. Jumalateenistusel õnnistatakse ka Tartu Ülikoolile kingitud uus Eesti lipp. Lipu kinkis Eesti Lipu Selts ülikoolile rahvusülikooli sajandaks aastapäevaks Eesti rahvuskultuuri hoidmise ja traditsioonide väärtustamise eest.

Rahvusülikooli juubelipidustused kulmineeruvad traditsioonilise piduliku aastapäeva aktusega. Kavas akadeemiline loeng ülikooli audoktorite ja doktorite promoveerimine Tartu Ülikooli Rahvusmõtte auhinna üleandmine Väliseesti külalisprofessori stipendiumi üleandmine Aktusel on sünkroontõlge inglise keelde. Otseülekanne: uttv.ee.   Aktusele järgneb rektori vastuvõtt ülikooli muuseumis Toomemäel. Aktus ja vastuvõtt on kutsetega.   Riietus aktusel ja vastuvõtul: frakk / tume ülikond / rahvariided...

Coimbra grupp on 1987. aastal asutatud koostöövõrgustik, mis ühendab Euroopa klassikalisi teadusülikoole. Selle liikmeid lähendavad üksteisele sarnane profiil, austus ajaloo ja traditsioonide vastu ning kõrge akadeemiline tase. Coimbra grupi eesmärk on kanda edasi universitas'e ideed, tugevdades liikmesülikoolide akadeemilisi ja kultuurilisi sidemeid, luues eelkõige eeldused hästitoimivaks infovahetuseks ning arendades teadlas- ja üliõpilasvahetust. Tartu Ülikool võeti Coimbra...

Saaremaal elavad Tartu Ülikooli ja teiste ülikoolide vilistlased on oodatud Thule Kotta, et tähistada eestikeelse kõrghariduse ja rahvusülikooli 100. aastapäeva. Kava Saaremaa vallavolikogu esimehe ja Tartu Ülikooli vilistlase Tiiu Aro avasõnad „Gaudeamus“ Film „Alma mater Tartuensis“ ja enne filmi Jaak Lõhmuse kommentaar Tartu Ülikooli religioonipsühholoogia professori Tõnu Lehtsaare loeng ja arutelu Suupisted, joogid, majaga tutvumine...

Tänuõhtul antakse üle Tartu Ülikooli aasta õppejõu, aasta programmijuhi ja õppekvaliteedi edendamise auhinnad ja Tartu Ülikooli Sihtasutuse sügissemestri stipendiumid.

Vabade kunstide professori Kärt Summataveti rahvusülikooli juubelile pühendatud loengusari kutsub kasutama sidusat loomingulist mõtlemist, mis ühendab uuendusliku traditsioonilisega, teaduse pärimusega, loometöö ettevõtlikkusega. Sügissemestril annab professor Summatavet viis loengut ja viis seminari, mille eesmärk on arendada igas osalejas loovust ja ettevõtlikkust põhjamaise keele- ja kultuuripärandi loova mõtestamise kaudu. Loengud on avalikud ja neid võivad kuulama tulla...

„Ei saa ju salata: kõik märgid kõnelevad sellest, et eestlased on arenguvõimeline rahvas. Mis selles rahvas on peidus, seda näitavad mulle mehed nagu Köler ja Weizenberg; ja /…/ Valga seminari õpetaja Saebelmann, kes kasutab pseudonüümi „Kunileid“. /…/ Tema „Mu isamaa“ tegi siin furoori. /.../ Kui nii edasi läheb, kui rahva tõus jätkub progressioonis, siis minu...

Helilooja Pärt Uusbergi suurvorm segakoorile ja sümfooniaorkestrile „… ja tuulelaeval valgusest on aerud …“ on pühendatud rahvusülikooli 100. sünnipäevale. Kõlavad tekstid Uku Masingu ja Kristian Jaak Petersoni loomingust. Esitajad: Tartu Ülikooli Sümfooniaorkester, Tartu Akadeemiline Meeskoor, Tartu Ülikooli Akadeemiline Naiskoor ja Tartu Ülikooli Kammerkoor. Dirigendid: Taavi Kull, Triin Koch ja Kuno Kerge. Pärt Uusberg: „Mõtlesin kaua,...

Geograafia õpetamine ja õppimine Tartus sai alguse koos eestikeelse Tartu Ülikooli avamisega 1919. aastal. Geograafidel on traditsioon tähistada detsembri teisel nädalavahetusel osakonna aastapäeva. Juubeliaastal toimub Vanemuise 46 ringauditooriumis traditsiooniline teaduskonverents, õhtusel pidulikul üritusel Eesti Rahva Muuseumis aga saab üle vaadata noored sisseastunud ja kohtuda vanade tuttavatega. Juubelikonverents algab kell 10.30 ja kestab umbes kella 14.30-ni....

See kunstialbum on esimene ülevaateteos ülikooli rikkalikest kunstivaradest. Siiani on avaldatud üksikuid publikatsioone muuseumi ja raamatukogu kunstikogudest eraldi, kuid on puudunud terviklik pilk ülikoolis säilitatavale kunstikogumikule. Albumisse valitud sümboolsed sada kunstiteost näitavad ülikooli kunstikogu mitmekesisust ja rikkust antiikkunsti näidetest ja vanagraafikaharuldustest kuni ülikooli rektorite portreedeni. Album valmib koos Kadrioru kunstimuuseumis 1. novembril avatava näitusega „Ars...

Helilooja Pärt Uusbergi suurvorm segakoorile ja sümfooniaorkestrile „… ja tuulelaeval valgusest on aerud …“ on pühendatud rahvusülikooli 100. sünnipäevale. Kõlavad tekstid Uku Masingu ja Kristian Jaak Petersoni loomingust. Esitajad: Tartu Ülikooli Sümfooniaorkester, Tartu Akadeemiline Meeskoor, Tartu Ülikooli Akadeemiline Naiskoor ja Tartu Ülikooli Kammerkoor. Dirigendid: Taavi Kull, Triin Koch ja Kuno Kerge. Pärt Uusberg: „Mõtlesin kaua,...

Kontsertlavastusega tähistatakse Narva kolledži 20. ja rahvusülikooli 100. aastapäeva. Eesti rahvatantsud ja rahvarõivad kõnelevad mustrite keeles. Aeg kulgeb omasoodu, kuid olemine ja tantsud jätavad maha lugematu hulga nähtamatuid mustreid. Nähtavaks saavad need siis, kui kanda need nõela, peene lõnga ja osavate käte abil kangale. Kontsertlavastuses osalevad Tartu Ülikooli Rahvakunstiansambli sega-, neidude- ja lasterühmad. Kunstiline juht...

Esitletakse ajakirja Akadeemia erinumbrit, mis on pühendatud rahvusülikooli sajandale aastapäevale. Samas avatakse lugejatele ka uus Akadeemia avariiul.  Artiklid: Toomas Asser - Kes viivad saja-aastase rahvusülikooli maailma saja parima ülikooli hulka? Andres Metspalu - Geenivaramu loomine Reedik Mägi - Geneetilised riskiskoorid Leho Tedersoo - Seeneteadus ja selle areng Eestis Jüri Allik, Anu Realo - Teadust teha...

Tartu Tudengipäevad kutsuvad 9. detsembri õhtul kell 18 Rahvusülikooli 100. aastapäeva puhul kõiki huvilisi traditsioonilise hõnguga Mälukale, et maha pidada üks korralik võistlus mälumängus. Küsimused on pidupäevale kohased ning keskenduvad rahvusülikooli esimesel sajandil toimunule.  Erinevalt tavapärasest ei pea Mäluka 3-liikmelistes tiimides sel korral ükski liige olema tudeng. Võta enesega kaks sõpra, õppejõud või hoopis sugulased,...

1. detsembril 2019 möödub 100 aastat emakeelse ülikooli esimesest avaaktusest. Rahvusülikooli juubeliprogrammi raames korraldavad akadeemilised organisatsioonid avalike vestlusõhtute sarja „Ülikool teerajajana“, mille eesmärk on tutvustada tudengielu võimalusi ja arutleda, milline tähtsus on Tartu Ülikoolil ühe eestlase elus. Vestlusõhtud on tasuta. 9. detsembril on vestlema kutsutud ülikooli vilistlased, kes tegutsevad hariduse, teaduse või kultuuri vallas. Arutleme,...

1919. aastal koos eestikeelse rahvusülikooli sünniga pandi alus folkloristika erialale Tartu ülikoolis. Tähistame sajandi möödumist lühiettekannetega, milles vaatame tagasi ajaloole ja arutleme ühiselt uuemate arengute ja tulevikusuundumuste üle. Tutvu kollekviumi kavaga